Kielâ kukáh: Kiđđâtäälvi iloh

Purjâssnjagottem. Kove: John Christian Fjellestad.

Ergikunâgâskištoh, pessijááh já eres kiđđâääigi stuorrâ juhleh láá jo lappâd, mutâ pyereh siijvoh jotkâšuveh vala muáddi oho, jis lijkkoo puđâldiđ olgon.

Kiiđâ siijvoh láá jieškote-uvlágáneh. Cuáŋuimáánust láá cuoŋŋuuh moh kyeddih pyereest, já ko cuáŋui lii tuođâi koorâs já kyeddee nuuvt ete tast ij vuáju čoođâ mahten, tom puáhtá kočodiđ ryevdicuáŋujin. Ton mield piäsá väzziđ, čuoigâđ, vyeijiđ kiälháin tâi ergijn tâi veikkâ pennuiguin, já potkuráin t. čiehčâmkiälháin še lii vuovâs jotteeđ čuovis peeivij. Kyeddee siijvo sáttá kočodiđ meiddei kuádádâhhân. Taggaar sijvo mast saaveeh, kerris já riehâ joteh pyereest muottuu mield kočodeh jođádâhhân.

Čuoigâm lii hitruu!

Čuoigâm lii hitruu!

Peeivih láá cuáŋuimáánu pelimudo maŋa melgâd kuheh nuuvt ete puáhtá vyelgiđ kuhheeb-uv mookán veikkâ čuoigân. Eromâšávt piäivádâhhân puáhtá suotâstâllâđ olgon maaŋgânáál. Olmâ savehijguin piäsá lättei ulguubeln-uv jotteeđ já navdâšiđ kiiđâst, já eelliđ kostnii peivimohe veikkâ uággumin, ucâmin vuossâmuid pievlâid tâi tulâstâlmin. Moottorkiälháin piäsá tiäđust-uv jotelubbooht olgoláá, mutâ vyeijim lii räijejum lavváin já asâttâsâiguin.

Penuvkuálusáin vyeijimist iä lah nuuvt čovgâ njuolgâdusah, já nuuvtpâ tast lii šoddâm pivnohis äigiájánâs já mađhâšemsyergi tienâs tavveen. Pennuiguin piäsá jieŋâi já kiälkkáluodâi mield korrâ liävttoin, mutâ kiđđuv penuvvalveh sättih meiddei rávhuttuttiđ poccuid ko ááldui kyeddimäigi aldan, nuuvt ete taiguin kannat leđe várugâs.

Purjâssnjagottem. Kove: John Christian Fjellestad.

Purjâssnjagottem. Kove: John Christian Fjellestad.

Čierâstem še lii hitruu kiđđâtäälvi, já tom puáhtá porgâđ pulkkuráin, savehijguin tâi veikkâ muotâluovdijn jo-uv jieijâs päikkisaje ämmirij já teermij vuálus tâi rahtum čierâstemluáháin. Motomeh vyelgih meiddei snjagottiđ piegâi mield purjâsáin muottui já jieŋâi oolâ, já Taažâ peln uárnejeh tast joba kištoid, tegu VAKE adai Varanger Arctic Kite Enduro. Ličij-uv ton nommâ te purjâssnjagottem? Aanaarjäävri alne läävee pieggâđ korrâsávt, nuuvt ete amahân taat ličij vuovâs kiđđâsuotâstâllâm meiddei anarâššáid.


Koveh: saveheh Neeta Jääskö; purjâssnjagottem John Christian Fjellestad, kevttum CC BY 2.0 -lisenssijn.

Posted in Kielâ kukáh

Kielâkukáh: Purâdem já mälistem

Anarâšâi purâdem- já mälistemvyevih láá nubástum ennuv majemui 50-60 ive ääigi. Tađe ovdil purrâmušah kávnojii enâmustáá aldapirrâsist – jaavrijn, juuvâin, vuovdijn já poccuin – ja puoh eres, mon koolgâi ruuđáin uástiđ tâi loonootmáin haahâđ, kočodui päddikešpurrâmuššân, adai tagarin mon koolgâi viežžâđ kukken, “päddikeejist”.Taggaar purrâmuš laavij leđe váhá tivrâsub já väridum eromâš juhlijd, tâi tot kevttui mudoi šeeštin. Sämmilij purrâmuškulttuurân lahtoo tiäđust-uv tievâs sánádâh ärbivuáváliih teermah já säänih. Motomeh ärbivuáváliih purrâmušah mälistemravvuidiskuin láá oovdânpuohtum ive 2010 Anarâš kalenderist, mon sáttá ain finniđ Anarâš loostâ toimâttâsâst.

Tääl, uđđâ ääigi uđđâ purrâmušâiguin, kárttá kuittâg motomin smiettâđ mii miinii sátáččij leđe sämikielân. Ärbivuáválii kielâst láá kale tágáreh táváliih jyehipiäiváliih säänih ko puurrâđ, purâdiđ, juuhâđ, mälistiđ, liäibuđ, vuoššâđ, passeeđsteikkiđ, mutâ ärbivuáválij purrâmušâi já mälistemvuovij lasseen láá puáttám ennuv uđđâ vyevih, moid ij lekken nuuvt älkkee ain utkâđ sämikielâlii sääni tâi ettâmvyevi. Motomeh láá rahtum, já motomeh meiddei vuáhádum-uv. Manen ovdâmerkkân kolgâččij kočodiđ tuulâ tâi illoos piällást site alne passeem mon läävejeh keessiv tâi mudoi šievšoŋŋân porgâđ? Suomâkielân tot lii ‘grillata’, sämikielân meiddei heiviittum lovnâ: grilliđ (sun grillee). Mutâ maht kalga ettâđ, ko maidnii áigu ‘hiillostaa’? Ilostittiđ? Vâi siähán-uv tot liijkás älkkeht te ilo-sääni suorgiittâsâin?

Mudoi tuulâst läävejeh sehe passeeđ ete pihteđ purrâmušâid. Leibičaskas še puáhtá pihteđ, já tot lii-uv pivnohis iđedâspurrâmuš maaŋgâ riijkâst. Kuittâg tovle ko ulmuuh ain purrii kuolmâs, tom läävejii páiđuđ. Kuolmâs adai suomâkielân ‘pettu’ lii sehe sämmilij ete syemmilij ärbivuáválâš purrâmuš. Tot lii pecimuorâ njale adai times ellee sellâdâh olgomuu pecikoorâ vyelni, mast muorâ tarbâšem čääci já ravâduvah sehe muorâ rähtim sukkâreh kolgeh. Tot norroo kiđđuv njaleäigin, ko kolgoseh vyelgih oppeet joton njaaleest – talle kuolmâs njallaan adai luovvân muorâst já koorâst älkkeht. Njaleäigi lii kulloo talle ko ulâštooŋâs liäđđoo. Kuolmâs nurâmân já vaalmâštmân lii jieijâs sánádâh, mii puáhtá te leđe mottoom puáttee čalluu fáddán.

Rähtimnáál purcos adai smoothie. Kove: Neeta Jääskö

Rähtimnáál purcos adai smoothie. Kove: Neeta Jääskö

Onnáá peeivi mälistemsäničuolmâ lii kuittâg om. tast, maht ráhtojeh ránskápotákkeh sämikielân? Suomâkielâ verbâ lii ‘uppopaistaa’. Talle purrâmuš passoo tyeldee oljoost nuuvt, ete toos šadda korrâlágán ase mutâ siskiibeln tot lii times. Oljopasseem ij heivii nuuvt pyereest, ko oljo kiävttoo pasemist maaŋgâin eres-uv vuovijn. Ličij-uv vuájupasseem te täärhib já valdâleijeb? Tâi oljovuoššâm?

Meiddei uđđâ purrâmuššlaajah láá juovdâm Suomâ ulguubeln meiddei Sáámán, tegu ‘terriini’ já ‘kroketti’. ‘Terriini’ sulâstit syemmilâš ‘mureke’, mutâ tot kopšâduvvoo čäcihavdust. ‘Kroketti’ lii purrâmušpittááš, mii lii possum tyeldee oljoost tegu ránskápotákkeh-uv. Suomâkielân toos lii meiddei taggaar nommâ ko ‘kuorukka’. Hitruu! Kuohtuid noomâid lii kuittâg vaarâ vuovâs heiviittiđ anarâškielân lovnân ige toid veltihánnáá taarbâš utkâđ tađe immâšub noomâid ko terriinkrookeet ~ krokkeet.

Nabai tai aaigij piivnoh, ‘smoothie’? ‘Smoothie’ ráhtoo táválávt muorjijn, heđâlmijn, jugurtist tâi masa mast haalijd. Puoh amnâsijd kalga tuše purccođ oohtân nuuvt ete puáđus lii masa tegu suvrâsmääli. Purccođ-veerbâst ličij máhđulâš rähtiđ sääni pu’rcos (ol. akk. purccoos). Tuhhiiččij-uv tot, vâi piergiittâllâp-uv tast ovdâskulij-uv ‘smoothie’in? Amahân taid nomâttâsâid uážžu váhá vala suoskâđ, já jis kestnii ležeh pyereh iävtuttâsah sämikielâ säännin, taid uážžu aainâs vuolgâttiđ mijjân Kielâkäldei!


Laseluhâmuš:
Kuolmâs – Sämmilij jyehipiäivásâš tiervâsvuotpurrâmuš, Sämimuseo Sijdâ 2013 (suomâkielân)
Anarâš kalender 2010: Anarâšpurrâmâšah, Anarâškielâ servi 2009

Posted in Kielâ kukáh

Kielâ kukáh: Pennui noomah

Anarâškielâst láá jieijâs ärbivuáváliih penuvnoomah tegu maaŋgâin eres-uv kielâin, ovdâmerkkân suomâkielâst já orjâlâškielâst. Taid ij tääiđi leđe val kihheen puoh čuággám oovtâ sajan, mutâ toh láá ain uáli táváliih já kiävtust. Om. Anarâškielâ ravvuuh  -kirjeest láá motomeh penuvnoomah: Čappi, Čiergis, Ketki, Kuovgi, Penne, Ranni, Šuuvun, Täsni, Tiigâl, Tiälkku, Tuálppi, Vahtâ. Eres käldein kávnojii meiddei PolfeŠluŋkki.

Bolfi ("Polfe"). Kove: Bigga-Helena Magga

Bolfi (“Polfe”). Kove: Bigga-Helena Magga

Táválumosávt nommâ valdâl mahtnii pennuu olgohäämi, mutâ meiddei lattim teikkâ luándu. Tagareh noomah tegu Čappi, Šluŋkki, Kuovgi já Ranni kovvejeh pennuu njuolgist olgohäämi peeleest: Čappi lii čappâd, Šluuŋkist láá šluŋkkepeeljih, Kuovgi lii kuovgâd, Ranni lii räänis. Täsni-nommâsii pennust lii täsni káálust já Tiälkku-nommâsâš peenuv lii tielkkuu. Čiergis lii taggaar, mast lii čiäppát pirrâ kuovgis čiergis. Tuálppi lii Itkonen mield tevkisruškâd. Tiigâlist láá kuovgis tiälhuh čoolmij paajaabeln.

Polfe-noomân ij kavnuu njuolgist anarâškielâst maadâ, mutâ tot táiđá leđe suhâlâš orjâlâškielâ Bolfi-noomân. Ellee, mon soovsâ lii vuohâd, lii orjâlâškielân bolffas, já tast puátá pennui-uv nommâ: om. Milli já Polfe. Itkonen tobdá meiddei Lutur-noomâ mii adeluvvoo kuhessoovsâgis pennui.

Penne oro lemin peenuv-säänist rahtum jiellâhnommâ. Vahtâ lii taggaar mii vähtee. Šuuvun lii Itkonen mield virkkuus peenuv. Ketki-noomâ aalgâst ij taan čallust kannat arvâliđ maiden.

Sämikielân láá ittáám meiddei uđđâ penuvnoomah, tegu Jieŋâ, NaverAarni, moh iä aldagin ain valdâl pennuu häämi teikkâ luándu mahten. Toid lahtojeh eenâb-uv abstraktliih tâi runoliih kielâkoveh, já tain puávtáččij te čäälliđ jieijâs čalluu.

Jis máátáh tavesämikielâ, luuvâ aainâs meiddei tavesämikielâ pargee Bigga-Helena Magga čäällim čalluu sii ärbivuáválii penuvnoomâin: Mii vielpái namman?


Käldeeh:

  • Morottaja, Matti: Anarâškielâ ravvuuh, s. 97
  • Matti Morottaja, Marja-Liisa Olthuis (Facebook-savâstâllâm)
  • Itkonen, T.I.: Suomen lappalaiset vuoteen 1945, 2. uási, s. 181-182.
Posted in Kielâ kukáh

Säämi Kielâkäldee oovdânpuáhtá tooimâs Maaŋgâkielâlâš mánuppaje ääigi

Almugijkoskâsii Eenikielâ peeivist 21.2. lii álgám Maaŋgâkielâlâš mánuppaje (Multilingual Month), mii pištá 21.3. räi. Säämi Kielâkäldee uásálist mánuppajan oovdânpyehtimáin tooimâs eres kirjeráájuin Suomâ sämikuávlust já ton ulguubeln. Oovdânpyehtim pištá suullân pelnub tiijme, mon ääigi jieškote-uv sämikielâ kielâpargeeh muštâleh Säämi Kielâkäldee tooimâst já oovdânpyehtih säämi kielâlii maaŋgâmuđušvuođâ oovdânpyehtimijguin já videoiguin. Kielâpargein sáttá tiäđust-uv koijâdiđ meiddei kielâravvuid. Oovdânpyehtim lii kirjeráájun mávsuttem já ton äigi suáppoo oovtâst. Väldiđ aainâs ohtâvuođâ!

Giellagáldu lii ohtsâštave-eennâmlâš proojeekt, mon ulmen lii vuáháduttiđ sämikielâi ohtâsii áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee toimâm Ruotân, Suomân já Taažân.  Áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee tuáimá maaŋgâkielâlâšvuođâ váimusist já huolât sämikielâi sánádâh- já terminologiapargoost, noormâdmist já kielâtipšomist sehe argâpeeivi kielâravviimist, vâi kielâi ovdánem piso siärváduv nubástusâi fáárust.

Multilingual Month (”Maaŋgâkielâlâš mánuppaje”) aalgij almugijkoskâsii eenikielâ peeivi 21.2. já nohá 21.3. maailm runolâšvuođâ peeivi já raasism vuástásii peeivi 21.3. Jyehi-ihásâš tábáhtus áávvud eenikielâid, maaŋgâkielâlâšvuođâ já kielâlii maaŋgâmuđušvuođâ. Ive 2017 Multilingual Month ovdeed ohtsâšpargo Tave-enâmij kooskâst čokkiimáin mield organisaatioid já projektijd.

Maaŋgâkielâlâšvuođâ sehe eenikielâ merhâšume luptim lii eromâš tehálâš sämmiláid já sämikieláid, ko UNESCO mield puoh sämikielah láá uhkevuálásiih, iäge aldagin puoh sämikielâliih uážu valagin om. vuáđumáttááttâs jieijâs eenikielân.

Maaŋgâkielâlii mánuppaje ääigi Säämi Kielâkäldee haalijd oovdânpyehtiđ sämikielâi maaŋgâmuđušvuođâ já tooimâs kirjáávuođâ Čevetjäävrist kiddâ Ruándimân, sehe oovdânpyehtiđ sämikieláid rahtum čäällim já kielâkevttim išeriäiduid tegu sänikiirjijd já njuálguluuhâm, já pyehtiđ kielâtipšom- já ravvimpalvâlusâid aldeláá sämikielâi sárnoid.

Lasetiäđuh já oovdânpyehtimeh:

Sámi Giellagáldu / Neeta Jääskö
puh. 040 652 6235
info@giellagaldu.com
www.giella.org

Multilingual Month pirrâ: https://suomeksi.multilingualmonth.org/

Posted in Äigikyevdilis almottâsah, Siähálâs ääših

Juovlâmáánu čuákkimist: Šiev miärádâsah, Aalmuglâšarkkâdâh já mottoom siemin feministsâš

Majemuš kielâjuáhus čuákkim tollui 13.12.2016 Anarist Sajosist já tobbeen lijjii oovdân motomeh normâääših, sánádâhkoččâmušah já jieškote-uvlágán tuáimei já lájádâsâi nomâttâsah. Tot lâi meiddei Miina Seurujärvi majemuš čuákkim Kielâkäldee kielâpargen, já mij tuáivuttep sunjin oles pargovievâ já kielâjuáhus peeleest luho uđđâ toimâsis!

Normâääših:

Še vâi meiddei? Šiev vâi pyeri?

Kielâjuávus suogârdâlâi mottoom verd šemeiddei -saanij iäruttâsâid. Toh láá synonymeh, mutâ taid kevttih váhá eresnáál. Miärádâssân šoodâi loopâst taat:

Meiddei ~ meidše pyehtih čujottiđ oles celkkui, iä tuše ovtâskâs jesânân. Sárnumkielâst puáhtá meiddei~meid/še-saanij soijijn tiäduttiđ mottoom tiätu sääni teikkâ ääši, mutâ čäällimkielâst ton kevttim lii vaigâdub, já tot räijee saanij saje čälimist. Še oroččij čuujootmin oovdeb sáánán, ige tot táválávt aalgât celkkuu. Meiddei~meid kuittâg puáhtá puáttiđ meiddei celkkuu aalgân. Meiddei~meid lii riijâb ton tááhust, já jis tot čuujoot monnii ovtâskâs celkkuujesânân, tot lii táválávt njuolgist ovdiibeln teikkâ moojiibeln.”

Siämmáálágán uápis sänipaarâ lii šievpyeri. Toh iä kuittâg lekken aaibâs synonymeh, veikkâ toi merhâšumeh já kevttim maneh-uv maaŋgâ saajeest pajaluvâi. Tain kielâjuávus ceelhij návt:

Pyeri lii almolub sääni, šiev vist meerhâš eenâb-uv ‘hyvälaatuinen’. Sárnuttâldijn ij pyevti kevttiđ šiev (tegu om: šiev kuldâleijeeh). Ovttáin saanijn rammum: “Pyeri!” Jis rámmoo maidnii tiiŋgâid, puáhtá kevttiđ šiev, mutâ ij ohtuu: “Šiev kistuuh!” Šiev ij laavii suuijâđ ige tast pyevti rähtiđ komparaatio. “Tot lii šiev ( )” – elliptlâš ceelhâ.”

Kukkoduvah

Kielâjuávus savâstâlâi meiddei kyevtstaavvâlsij nominij maaŋgâlovo genetiv kukkoduvâin. Koččâmuš lâi tast, ko mottoomlágán normân lii vuáhádum kuhes vookaal aainâs-uv jis 2. st. vookaal lii â, i tâi u: kaandâi, kieđâi, kuosâi, tiivrij, iivij, ááhui, páálui. Kukke puáhtá leđe meid motomijn saanijn, mast lii 2. st. á: kiälhái, káártái. Uánihâš tot lii, jis 2. st. vookaal lii o (teikkâ motomin á): pu’škoi, ohoi, kisái, kukái.

Oro kuittâg lemin, et sárnumist táválub lii kevttiđ uánihis vookaal meiddei tagarijn saanijn, main noormâ mield kolgâččij leđe kukke: ka’ndâi, kie’đâi, kuo’sâi, ti’vrij, áhui, pálui, kiäl’hái, ká’rtái. Kielâjuávus páhudij-uv, ete uánihis vookaal lii táválâš variant kuhes vokalân já oro lemin puárásub eenikielâlij sárnumist joba táválub. Tot tuhhiittuvvoo siämmáánáál ko kuhes vookaal-uv.

Luvâttâllâm: lii vâi láá?

Jis luvâttâl oovtâ häävild já vuossâmuš luvâttâllâmnáál tiŋgâ lii oovtâlovvoost, te lii lii hiäivulâš. Jis ubâ luvâttâllâm ana ohtân ubâlâšvuottân, talle láá. Luvâttâldijn láá ij lah puástud, mut ana sistees taggaar jurduu et sárnost (já máhđulávt kuldâleijest) lii jo oovdeb tiätu luvâttâllâm čuosâttuvâin já sun (suoi) ana taid olesvuottân. Ovdâmerkkâ:

“Visteest láá stovli, pevdi já lamppu.” (täst viäsukáálvuh láá ohtân olesvuottân)

vs.

“Visteest lii stovli, pevdi já lamppu.” (luvâttâllâm, ohtâ häävild)

Ceelhâopâlávt puáhtá-uv jurdâččiđ nuuvt, et luvâttâldijn celkkust láá maŋgâ subjekt já verbâ koŋruist tain vuossâmuin. Jis kuittâg ubâ luvâttâllâm kalga anneeđ ohtân subjektin, te verbâ ferttee leđe maaŋgâlovvoost. Duaal lává ij lah luvâttâlmijn kiävtust jis lii koččâmuš eksistentialcelkkuin.

Eres ääših

Lájádâsâi já eres almos tuáimei nomâttâsâi rähtim

Suomâ Aalmuglâšarkkâduv ovdiipele sáárgus

Suomâ Aalmuglâšarkkâduv ovdiipele sáárgus

Kielâjuávus kieđâvušâi ei. KansallisarkistoFeministinen puolue noomâid sämikielân. Kuohtui puotâ ferttejii váhá smiettâđ, maid sämikielâlijn noomáin halijdeh muštâliđ já kiäs.

Kansallisarkisto šoodâi-uv sämikielân Suomâ Aalmuglâšarkkâdâh. Kielâjuávus lii ton mielâst, ete iävtuttum Staatâ- tâi Riijkâarkkâdâh iä kuvvii lájádâs tooimâ Suomâst, já lasseen lii pyeri miäruštâllâđ mon riijkâst arkkâdâh tuáimá amas toh siähániđ koskânis.

Feministinen puolue vist lohtui stuárráb koččâmušân sämikielâ sänirähtimvuáháduvâst. Nettidigisäänih tuubdâi sääni feminist adai suomâkielân ‘feministi’. Tasthân puávtáččij leđe älkkee suorgiittiđ adjektiv, peic sämikielâst láá kyehti muulsâiävtu: -lâš-sâš. Tai suárgásij merhâšumeiäruttâsah láá savâstittám kielâčeepijd jo ovdil, mutâ čielgâ miinstâr toi šlajâttâlmân ij lah val kavnum. Kuittâg -sâš-suárgusijn kolgâččij smiettâđ ain tárkká ete toh iä siähhán deminutivhaamijn, ige taarbâš smiettâđ ete lii-uv feministsâš kiinii uccâ siemin feministááhuid vâi ij. Sääni suorgiittem ooleest kielâjuáhus jesânijn pottii še iävtuttâsah suorgiittemčuolmâ karvemân, om. Feminismpiäládâh. Tot še merkkui, ete eres piäláduvâi já pooliitlij ideologiai noomâid láá enâmustáá ráhtám sämikielân -lâš-suárgásijn: kommunistlâš, sosialistlâš, raasistlâš.

Loopâst kielâjuávus meridij Feministlâš piäládâh -noomâ já merkkij, ete -lâš-sâš -suárgásij iäruttâsâid kolgâččij tutkâđ.

Aktivlâš aageent vâi passivlâš puncce?

Kielâpargest koijâdui, ete maht kolgâččij ettâđ ‘itse solmeiltu silkki’ – tuáimá-uv jiešriessum silkkeTalle ko iätá ete ‘taat silkke lii jieš riessum’, te oroččij sopâmin. Mutâ jis tot lii kiännii tiätu ulmuu pargo puáđus, te puáhtá kevttiđ nk. aageentráhtus:

Passiv: Silkke lii jieš riessum.
Aageent: Taat silkke lii muu jieččân riessâm.

P: Kirje lii jieš čallum.
A: Kirje lii tuu jieijâd čäällim.

P: Luoddâ lii jieš rahtum.
A: Tot lii táluiššeed jieijâs rähtim luoddâ.

Passivrááhtus lii anarâškielân váhá oomâs ige ain suujâ nuuvt pyereest kevttimkielâ mield, já maŋgii tom puáhtá pyereest karveđ. Taan ohtâvuođâst muulsâiähtun puáhtá leđe aageentrááhtus: muu rähtim piäju, tuu čäällim reivâ, eeni mälistem purrâmuš.

Eres kielâkoččâmušah še lijjii valjeest, já taid puáhtá luuhâđ kielâjuáhus čuákkim pevdikirjeest: Luođii PDF >>

Posted in Siähálâs ääših